OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

15.04.16, 14:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Jaapani negatiivne baasintress on õigustatud?

Majandusteadlased pole kaks kuud pärast Jaapani keskpanga otsust kehtestada riigis negatiivne baasintressimäär kindlad, kas astutud samm oli õigustatud või mitte.

Indrek Mäe

Jaapani keskpanga president Haruhiko Kuroda

Jaapani keskpanga president Haruhiko Kuroda Foto: EPA

Bloombergi küsitlusest selgub, et üheksa majandusteadlast 17st on negatiivse baasintressi suhtes negatiivselt meelestatud.

Kuigi keskpanga hinnangul on meetme vajalikkust veel vara hinnata, annab mitu riigi majandusnäitajat tehtud otsuse suhtes põhjust skeptitsismiks. Inflatsioonimäär on varasemast kiiremini tõusnud, 70 protsenti Jaapani võlakirjade väärtusest on negatiivsed, rahaturgudel napib likviidsust ning Jaapani suurim kommertspank on rahulolematu.

„Negatiivne baasintressimäär on pälvinud tugevat kriitikat mitte ainult finantsinstitutsioonide hulgas, kelle kasum on sattunud surve alla, vaid ka tavainimeste hulgas“, kirjutas Mizuho Securitiesi juhtiv turuanalüütik Yasunari Ueno oma analüüsis.

Negatiivsest intressist saadav tulu

„Negatiivne baasintress annab Jaapani keskpangale rahapoliitika kujundamisel rohkem võimalusi. Selle tulemusena on pikaajaline laenamine odavam ning kohalik valuuta, jeen, kallineb aeglasemalt“, arvas Tokyo makromajanduse juhtivanalüütik Takuji Okubo.

Jaapani keskpanga president Haruhiko Kuroda on arvamusel, et rahvuslikud finantsturud oleks halvemas seisus, kui negatiivset baasintressi poleks kehtestatud. „Ma arvan, et keskpanga otsus on jeeni ja turge stabiilsemana hoidnud,“ ütles ta New Yorgis asuvas Columbia ülikoolis esinedes.

Keskpanga otsusest tulenev kahju

Baasintressi alandamine on halvendanud tavainimeste majandusväljavaateid. Näiteks on nii veebruaris kui ka märtsis vähenenud laenamisaktiivsus.

Kuigi Okubo tõi välja jeeni aeglasema kallinemise, on valuuta pärast baasintressimäära alandamist dollari suhtes tugevnenud ligikaudu 11 protsenti. Singapuri majandusanalüütik Marcel Thieliantof leidis aga, et jeeni kallinemist mõjutavad lisaks negatiivsele intressimäärale ka muud tegurid, näiteks suur müük rahvusvahelistel turgudel aasta alguses.

Norddeutsche Landesbanki analüütik Stefan Grossesaid arvas, et suurim viga Jaapani keskpanga otsuse juures oli see, et inimesi ei hoiatatud ette. Samuti oleks tulnud nii turgudele kui ka pankadele otsusega kohanemiseks aega anda.

„Nii majapidamised kui ka äriettevõtted on praeguste probleemide taustal keskpanga poliitika suhtes skeptiliseks muutunud,“ sõnas Mitsubishi finantsgrupi direktor Nobuyuki Hiranu Tokyos peetud kõnes. „Puudub igasugune garantii, et negatiivne baasintress julgustab ettevõtteid oma kapitalikulutusi suurendama,“ lisas ta.

Jaapani keskpanga juhatus koguneb 27.–28. aprillil, et otsustada kehtestatud poliitika jätkumise üle ning uuendada ennustusi inflatsioonimäära ning majanduse edasise käekäigu kohta.

Indrek Mäe

Makromajandus

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.